Euroopa biomajandus on tugev, biopõhise tööstuse aastakäive on 780 miljardit eurot.

1. ELi biomajanduse olukord

Eurostati 2018. aasta andmete analüüs näitab, et EL 27-s ja Ühendkuningriigis oli kogu biomajanduse, sealhulgas primaarsektorite, nagu toidu-, joogi-, põllumajandus- ja metsandussektori kogukäive veidi üle 2,4 triljoni euro, võrreldes 2008. aasta umbes 25% aastase kasvuga.

Toidu- ja joogisektor moodustab umbes poole biomajanduse kogukäibest, samas kui biopõhised tööstusharud, sealhulgas kemikaalid ja plastid, farmaatsiatooted, paber ja paberitooted, metsasaadused, tekstiil, biokütused ja bioenergia, moodustavad umbes 30 protsenti. Veel ligi 20% tulust tuleb põllumajanduse ja metsanduse primaarsektorist.

2. ELi olukordbiopõhinemajandus

2018. aastal oli ELi biopõhise tööstuse käive 776 miljardit eurot, mis on tõus võrreldes umbes 600 miljardi euroga 2008. aastal. Nende hulgas moodustasid suurima osa paber ja pabertooted (23%) ning puittooted ja mööbel (27%), kokku umbes 387 miljardi euroga; biokütused ja bioenergia moodustasid umbes 15%, kokku umbes 114 miljardi euroga; biopõhised kemikaalid ja plastid käibega 54 miljardit eurot (7%).

Kemikaalide ja plastisektori käive suurenes 68%, 32 miljardilt eurolt umbes 54 miljardi euroni;

Farmaatsiatööstuse käive kasvas 42%, 100 miljardilt eurolt 142 miljardi euroni;

Teised väiksemad kasvud, näiteks paberitööstus, suurendasid käivet 10,5%, 161 miljardilt eurolt 178 miljardi euroni;

Või stabiilse arenguga, näiteks tekstiilitööstuses, kasvas käive vaid 1%, 78 miljardilt eurolt 79 miljardi euroni.

3. Tööhõive muutused ELisbiopõhine majandus

2018. aastal ulatus ELi biomajanduse kogutööhõive 18,4 miljonini. Ajavahemikul 2008–2018 näitas aga kogu ELi biomajanduse tööhõive areng võrreldes kogukäibega langustrendi. Tööhõive langus kogu biomajanduses on aga suuresti tingitud põllumajandussektori langusest, mida ajendab sektori üha suurenev optimeerimine, automatiseerimine ja digitaliseerimine. Teiste tööstusharude, näiteks farmaatsiatööstuse, tööhõive määr on jäänud stabiilseks või isegi suurenenud.

Biopõhiste tööstusharude tööhõive areng näitas aastatel 2008–2018 kõige väiksemat langustrendi. Tööhõive langes 3,7 miljonilt 2008. aastal umbes 3,5 miljonile 2018. aastal, kusjuures tekstiilitööstus kaotas sel perioodil umbes 250 000 töökohta. Teistes tööstusharudes, näiteks farmaatsiatööstuses, tööhõive suurenes. 2008. aastal töötas 214 000 inimest ja nüüd on see arv tõusnud umbes 327 000-ni.

4. Tööhõive erinevused ELi riikides

ELi biopõhised majandusandmed näitavad, et liikmete vahel on selged erinevused tööhõive ja toodangu osas.

Näiteks Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, nagu Poola, Rumeenia ja Bulgaaria, domineerivad biopõhise majanduse madalama lisandväärtusega sektorites, mis loovad palju töökohti. See näitab, et põllumajandussektor on võrreldes kõrge lisandväärtusega sektoritega tööjõumahukas.

Seevastu lääne- ja Põhjamaades on töötajate voolavus võrreldes tööhõivega palju suurem, mis viitab lisandväärtust loovate tööstusharude, näiteks naftatöötlemise, suuremale osakaalule.

Kõrgeima töötajate voolavusega riigid on Soome, Belgia ja Rootsi.

5. Visioon
2050. aastaks on Euroopas jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline biopõhine tööstusharu, mis edendab tööhõivet, majanduskasvu ja biojäätmete ringlussevõtu ühiskonna kujunemist.
Sellises ringmajanduses valivad teadlikud tarbijad jätkusuutliku eluviisi ja toetavad majandust, mis ühendab majanduskasvu sotsiaalse heaolu ja keskkonnakaitsega.